Kanged naised ja Taavi

// mai 29th, 2012 // Uncategorized

Pere ja Kodu, Piret Tali
foto: Hele-Mai Alamaa
kaas

Luisa Värk (25) pole enam ammu supestaari-Luisa. Ta on ema, ärinaine, poliitiku kaasa ja nüüd ka Lotte. Luisa elu on teinud paraja kukerpalli ja tiritamme pärast staarisaadet. Kuhu edasi?

Tahaks kõõluda nähtamatu täpina nende kodu laes, kui Luisa Värk ja tema just kolmeaastaseks saanud kange loomuga tütar Miina Rihanna kahekesi kodus uue muusikali “Kosmonaut Lotte” laule harjutavad. Ja pärast koos lapse lemmikut, piima-makaronisuppi keedavad. Päris muusikal pole kindlasti pooltki nii lahe.
Piima-makaronisupi keetmine käib väga lihtsalt. Luisa paneb vee keema. Miina lisab piima ja makaronid. Luisa paneb soola. “Seda suppi võiks Miina süüa viis päeva nädalas,” ütleb ema. Ja lisab uhkusega, et Miina sööb kõike. Ainult riisiga on veel löömist. Tüdruk ei oska seda toiduks pidada. Laguneb laiali ja kahvli otsas ei püsi, järelikult pole toit.
“Ma ei saa aru lastest, kes elavad ainult makaronidest ja ketšupist,” imestab Luisa. Talle endale meeldib nii süüa teha kui ka süüa. Eriti Itaalia ja India toite. “Miina pole minu toitude vastu mässu tõstnud,” tõdeb ta. Õnnelik ema.
“Luisa on meid mõlemaid maitsvate roogadega ära hellitanud,” tunnistab Luisa elukaaslane, riigikogu liige Taavi Rõivas (32). “Oleme Miinaga harjunud, et koju jõudes ootab ees aurav toit.” Taavi lisab, et karta on, et sellal kui Luisa Lotte rolliks valmistudes Tartus elab, tabab teda mõningane kaalukaotus. “Erinevalt Luisa omast on minu kokakunst tagasihoidlik.”
Jah, Luisa tundub (pere)emarollis nii neetult normaalne ja cool, et kadedaks teeb. Mitte nagu need noored emad, kes põevad ja pingutavad ning netifoorumites siblivad. Talle tundub kõik selge ja lihtne olevat.

“Superstaar” on tobe sõna
2007. aasta superstaarisaate ja “Tantsud tähtedega” karussellilt otse emarolli põrutanud Luisa on pidanud ilmselt sageli kuulma küsimust, miks ta vahetas superstaari lootustandva karjääri lapse ja pere vastu. Ja seda kõigest 22aastaselt.
“Mis siis ikka oleks teistmoodi olnud,” ohkab Luisa Korduma Kippuvatele Küsimustele vastates. “Ma laulan ju praegu ka ja liigun nendesamade asjade poole.” Tõsi, ta võtab aega. Valib esinemiskohti. Ei kiirusta uue sooloplaadi tegemisega. Lindistab ja kirjutab ise lugusid. Hitist singlit välja ei anna. “Mul pole paanilist vajadust teha plaati sellepärast, et pildil olla,” ütleb ta.
“Superstaar on nii tobe sõna. Jah, ma olen tuntud. Ma pole giga- ega megastaar. Kõik see on mind ettevaatlikumaks teinud. Iga sõna väänati ju meedias nii, kuidas kasulik oli. Nüüd valin sõnu rohkem,” lausub Luisa. Ilmselt seetõttu üritabki ta intervjuud algul meili teel anda.
Siiski, superstaarisaatest ei jäänud talle okast hinge. “Ma ei kahetse midagi. See saade oli super kogemus. Tänu sellele olen jõudnud sinna, kus olen. Enesekindlust tuli palju juurde.”
Lauljanna Mai Leemet, sõbranna juba neilt päevilt, kui tüdrukute juuksevärv kord kuus vahetus, ütleb, et harjumine uue Luisa, värske ema ja pereinimesega, läks kiiresti. Üleminek oli nii loomulik.

Uus Luisa nagu olekski õige Luisa
“Tundus, nagu see olekski õige Luisa. Talle tohutult sobib emadus,” tunnustab Mai. Lisaks sellele, et Mai ja Luisa on poplauljad, kes on pereemaks saanud, Mai küll paar aastat hiljem, on mõlema mehed riigikogu liikmed. Mai elukaaslane on Kalle Palling. Kui ka mehed laulma saaks, oleksid nad nagu ansambel ABBA.
“Mulle meeldib, et Luisa annab Miinale vabadust ja lubab loomulikku arengut,” jätkab Mai, kellele Luisa emana on suureks eeskujuks. “Paljud vanemad seda ei suuda, vaid lämmatavad lapse isiksuse väljakujunemise iseenda tohutu pealesurumisega.”
Miina on Mai sõnul tõeline staar, kelle sära muutub iga päevaga eredamaks. “Kogu Miina olek on nii ainulaadne, sellelt tüdrukult ei saa silmi.” Luisa lisab, et Miina on lihtsalt eriti suure õiglustundega ja kindla meelega. “Tal on asjadest visioon ja oma veendumustest ta loobuda ei taha. Nagu me kõik.”
Mai kiidab, et Taavi on teinud väga hea valiku. “Luisa ja Miina on keerulised isiksused, aga just sellistega ongi mõnus, kunagi ei hakka igav.”
Kui Miina isa Taavi koju jõuab, arutab tütar temaga tõsisel ilmel maailma asju. Juhul muidugi, kui tirts juba oma kultustegelaste Sööbiku ja Pisiku peletamise järel voodisse pole pugenud. Isa tööpäevad “mäe otsas” on ettearvamatu pikkusega.
“Taavil on Miinaga tõsine, teineteist arvestav suhe, ei mingit ninnu-nännut,” ütleb Luisa. Kui emaga on lapsel unejutuks argipäevaseriaal “Mida me täna tegime”, siis isaga tiritakse raamatud välja. Taavi on rõõmuga nõus ette lugema, see on nende aeg.

Kuidas seletada, et emast saab koer?
Väike Miina on metsik Lotte-fänn. Vanemuise teatri hittmuusikali “Detektiiv Lotte” DVDd on ta nii palju näinud, et oskab laule kaasa laulda. “Ja alles nüüd on ta hakanud mõistma, et tegelikult polegi Lotte päriselt koeratüdruk, vaid hoopis kostüümis Gerli Padar,” lausub Luisa kavala muigega.
Emme pole suutnud Miinale veel selgeks teha, et mais Vanemuises esietenduvas muusikalis “Kosmonaut Lotte” on koeratüdrukuid juba kaks. Lisaks Gerlile teeb sama rolli Luisa, aga Bruno asemel on talle seltsiks kolmekõrvaline kuujänes Tik.
Just selleks, et end teatrilaval kergelt ja mugavalt tunda, alustas Luisa treenimist Argo Aderi käe all. Pani oma kodukale trennisoovi ja vaatas, milline spordiklubi sellest kinni haarab. Seda enam, et kõhule pilke heites kiputi küsima, kas on perelisa oodata. No ei olnud. Nüüd teeb Luisa saalitrenni kolm-neli korda nädalas ja kui üle kuue kraadi külma pole, käib ka jooksmas. Maijooks tuleks normaalse ajaga läbi teha.
Õnneks ei tähenda Tartusse proovidesse minek Luisale ega Miinale kaelamurdvat logistikat. Miina algklassiõpetajast vanaema enam ametis ei käi ning on oma Elva-lähedases kodus valmis lapselapsega tegelema. “Vahel, kui mul on kiirem periood, on Miina maal kolm-neli päeva vanaemaga,” ütleb Luisa. “Mu ema pole tavaline pedagoog, pigem selline nüüdisaegne. Tal on küll omad reeglid, aga Miina on nii kange, et teda on raske murda.”
Noortel vanemuislastel on vahel ka lapsed proovis kaasas ja Luisa loodab, et ehk saab Miinagi seal teatrimaailma avastama hakata.

Muusika peab loomulikult tulema
Kui küsida, kas ka Miina on musikaalne, leiab Luisa, et pigem on. Tõsi, Miina laulab, kui ise tahab.
Lauluringi pole ema teda surunud, kuid lasteaia muusikatunnis ta käib. “Ent kui küsin, mis sa seal laulsid, siis improviseerib ta minu meelest kohapeal. Ükski viis küll tuttav ette ei tule,” muigab Luisa.
Igal kolmapäeval – või ka mõnel muul päeval – üritab ema lapsele lasteaiast vaba päeva anda, et nädal liiga pikaks ei veniks. Siis teevad nad kahekesi sporti, mängivad, kokkavad või käivad batuudipargis hüppamas.
Luisa ei usu, et sellest, kui laps väga varakult huviringi veetakse, tulu tõuseks. Huvi peab tulema ikka loomulikult ja omasoodu. Pigem võimalusi pakkudes. Las laps näitab ise huvi üles.
Nagu ta ise. 15aastaselt kolis Luisa Elva lähedalt Tallinna, muusikakeskkooli õppima. Iseseisvat elu ta ei kartnud. “No kui midagi läinuks halvasti, oleksin saanud ju alati tagasi minna,” ütleb ta. Pealegi elas Tallinnas tema vanem vend ja siin oli ta iga nädal Heidy Tamme juures laulutundides käinud. Linn oli tuttav.

Luisast saab ärinaine
Lisaks muusikategemisele ja nüüd ka näitlemisele on Luisa juba aasta aega ka oma äri juht. Rahvuslike triibukangastega kott-toolide ja tahveltöötlusega lastelaudade tegemisel ning firma Rahvusmööbel loomisel sai Luisa inspiratsiooni oma lapselt. Lihtsalt polnud tütrele sobivat mööblit leida ja Luisa otsustas ise teha. Kui sõbrad hakkasid samu asju tahtma, tekkis mõte tootmine käima panna. Esimene müügikampaania oli aasta tagasi vabariigi aastapäeval.
“Proovin alati uusi asju ise valmistada,” ütleb Luisa. “Vahel õmbleja pärast näitab, kus ma pange olen pannud.” Inimesi, kellega ta Rahvusmööblis tihedamalt koostööd teeb, on neli-viis. Lisaks oma toodetele täidetakse ka eritellimusi. “Võtmehoidjaid me ei tee,” muigab Luisa.
Selle kevade hitt on Rahvusmööbli kaubamärgi alt tulnud Lotte-mööbel. Erksavärvilised tumbad, lamamistoolid ja kaisupadjad multikategelaste piltidega. Teatavasti ei lubata Lottet kaugeltki iga asja peal kujutada. Litsentsi saamiseks peab nii toode kui ka materjal olema lapsesõbralik. “Me töötasime Lotte tegelaste saamise nimel kõvasti,” ütleb Luisa.
Siiani on Rahvusmööblis toimetamine olnud talle põnev väljakutse. “Aasta tegutsenud firma kohta läheb meil täitsa hästi. Miinuses ei ole, aga suurt kasumit ka ei teeni. Minu põhiline sissetulekuallikas see kindlasti pole, pigem sõpradele tegemisest välja kasvanud hobi.”
Millegipärast hakkab Luisat kuulates kummitama tema sisselauldud lugu “Kodu”, millest sai telesaate “Kodutunne” tunnusmeloodia ja 17 nädalat edetabeleid vallutanud hitt: “Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas? On sul kindlus, kus toetada pead? Oled loobuma olnud kord varmas, üles leidma sa väärtused pead.” Luisa annetas oma rahvusmööblit saate peredelegi ja laulis hooaja lõppkontserdil. “Miks ei peaks aitama, kui see võimalik on?” küsib ta.

Käpikkleit ja riigikogu liige elukaaslasega
Ka elukaaslase kohta lausub Luisa, et just hoolivusega Taavi talle viis aastat tagasi Leigo järvemuusika aegu hinge puges. Luisa esines seal ja pärast saadi ühiste tuttavate seltsis kokku. Taavi hakkas Luisat välja kutsuma ja nii see läks. “Ta on kõige hoolivam inimene, keda tean,” kinnitab Luisa.
Nüüdseks on ühised aastad mõlemat pisut muutnud. Keskkooliaegsest hipist, kellena Luisa end mäletab, on saanud noor, enesekindel ja elegantne naine. “Ja Taavi… kui ma temaga tuttavaks sain, oli ta täiskasvanud tõsine inimene. Küllalt kinnine ja konkreetne. Nüüd on ta muutunud veits vabamaks,” ütleb Luisa ja naerab: “Ju olen oma hipilikkusega talle mõjunud.”
Luisal endal pole muutunud niivõrd dress code kui just ellusuhtumine. Vastutus ikka muudab. See vastutus, mis lapse ja perega kaasneb. “Riietumine käib sellega kaasas,” ütleb ta ja lisab: “No nüüd mul on ikka mõni kleit ka kapis, mitte ainult teksad ja dressipluusid.”
Dressipluus võib talle selga sattuda ka nüüd, aga kiiruga kohvikusse minnes või aias muru niites. Samas kohustust riigikogu liikme proua vääriline konservatiiv olla ta ei tunne. “Oot, ma mõtlen, mul pole kapis ühtegi kostüümi,” tunnistab ta pärast väikest mõttepausi.
Esimesed presidendiballi tuleristsed sai ta Liina Viira muhu mustriga kootud käpikkleidis. Või oli see nüüd sokk-kleit, mis kommentaare pälvis? Kleit on tal kapis siiani ja mõnikord on ta seda veel kandnud. “Ma ise olin väga rahul. Oli ka neid, kellele see meeldis,” meenutab ta.
Ei saa küsimata jätta, mis Taavi sellest moevoolude elukoolist arvab. “Eks ta avaldab arvamust, aga üldiselt – kui ma juukseid värvin või stiili muudan, ette ma teda ei hoiata,” ütleb Luisa. “See ongi normaalne ning näitab suhte värskust ja ausust, kui öeldakse, et näiteks mõni värv ei sobi. Muidu ei püsiks suhe koos.”
Seni pole Luisa ja Taavi pulmi pidanud. Luisa Rõivas kõlaks ju nagu moebrändi nimi. “Seda nalja on enne ka tehtud,” tõmbab Luisa suu kriipsuks.
Ta ei oska öelda, kas abiellumine on talle tähtis või mitte. Ta arutleb, et abielu on kokkuleppe küsimus. Ainult et kokkuleppe sõlmimise initsiatiiv peaks tulema pigem mehelt. Ja paberi pärast ning vaid registreerimisega pole mõtet seda teha.
“Iga naine tahab abielluda. Ikka vaatad naisteajakirjast pruutkleitide tegumoode,” ütleb Luisa. Tema tutvuskonnas on viimasel ajal palju pulmi olnud. “Ürituse mõttes on pulmad lahedad. Teed suurelt ja huvitavalt, jääb kõigile meelde. Sellisel vaiksel registreerimisel pole mõtet. Ei.”

Omaette aeg on tähtis
Kahekesi olemise aega peavad Taavi ja Luisa endale eraldi võtma. Palju seda pole. Nagu iga väikeste lastega pere vanematel.
“Nädala püüame näpistada ikka igal suvel,” kinnitab Luisa. “Oleme Eestis või sõidame kuhugi ainult kahekesi.” Mullu suvel käisid nad Itaalias – panid näpu kaardile ja vaatasid, kuhu järgmisel päeval sõidavad.
“Meie pere kvaliteetaeg on need harvad hetked, mil saame kolmekesi kodus olla või aias toimetada,” sõnab Taavi. Kuna vanemate töögraafikud alati ei kattu, pole ka ühist vaba aega liiga palju. “Ent püüame seda maksimaalselt kasutada. Näiteks on meil kodu lähedal mets, mis kangesti meenutab karupoeg Puhhi raamatust tuntud Saja Aakri Metsa. Seal võime rahumeeli tunde mütata. Igal aastaajal on mets ju erinev ning avastamist jagub.”
Jah, nii nad seda maailma tundma õpivad. Luisa ees ja Miina järel, Taavi nende kõrval. Hiljuti käisid nad liuväljal uisutamas. Luisa ei aimanudki, et nii väiksele uiske leidub, aga leidus. “Uiskudega käimine tuli Miinal hästi välja, ent libisemine veel mitte,” ütleb ema. Miina pettumuseks ta Anna Levandit jääl ei näinudki. Pärast tantsusaate finaali vaatamist telestuudios on Miina lisaks Lottele ka suur Anna fänn. Mine tea, äkki ootab Miinat lauljatee asemel ees hoopis “Tantsud jääl” või soov hakata kosmonaudiks, nagu Lottetki.

Leave a Reply